Evelin ja Jesse

Ma muudkui kirjutan ja siis kustutan uuesti teksti. Kuidagi ei oska siia sõnu ritta seada.

Igatahes. Peale selliseid pildistamisi on mul alati natuke tunne, et need armsad jätsid midagi minu juurde maha. Midagi ilusat, natuke sillerdavat ja päikeselist. Ja kõik see, mis maha jäeti ning kohapeal jagati, see teeb mind kuidagi grammivõrra paremaks. Kasvõi veidikeseks ajaks. Mulle vähemalt tundub nii. Sest õnn on ju jagamiseks ja rõõm on nakkav 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s